Vetikad söögiks – millega kõik hakkas?

Vetikas kui toiduaine

Vetikad on looduslik ressurss, mis on iseuuenev, jätkusuutlik ja kogu looduse ökosüsteemile väga kasulik. Tänu iseuuenevale omadusele on vetikate söömine kahjutu ega ohusta kuidagi nende jätkusuutlikkust.

Vetikad pälvivad aina rohkem tähelepanu kui potentsiaalne toiduaine maailma üha kasvavale rahvastikule.

Need on kogu ökosüsteemile äärmiselt olulised – nad filtreerivad veest süsihappegaasi ja lämmastikku ning vabastavad fotosünteesimise protsessi läbi suurel hulgal hapnikku. Lisaks on viimastel aastakümnetel läbiviidud teaduslikud uuringud tõestanud – vetikad sisaldavad suurel hulgal inimestele erinevaid eluks vajalikke vitamiine, mineraale, aminohapped ja kiudaineid.

Teaduslikult on tõestatud, et vetikad sisaldavad rohkelt:

  • vitamiine
  • mineraale
  • aminohappeid
  • kiudaineid

Ookean on meie kõigi ühine köögiviljaaed, sest merevetikaid võib käsitleda kui mereköögivilju. Inglise keeles on vetikatel palju hellitus- ja hüüdnimesid, näiteks: marine vegetables, a superfood, kale of the sea, sea veggies, sea greens, a health food, a suistainable food for the future.

 

Vetikad alati olid kõrgklassi toit

Eestlasteni jõudis laiem tuntus vetikatest kui toidust eelkõige läbi sushi ja Nori lehtede, kuid tegelikult on vetikat inimeste toidulaual kasutatud juba aastatuhandeid.

Esimesed retseptid vetikatest pärinevad 10. sajandist, kuid vetikad polnud pikka aega lihtrahva toit, kuuludes eelkõige aadlite, kõrgrahva ja munkade söögilauale. Hiinas peeti teatud liiki vetikaid juba 4000 aastat tagasi kuninglikuks söögiks ning Jaapanis olid vetikad lausa nii hinnatud, et mõned vetikaliigid olid käibel käibevahendina – keisrile sai aastamaksu maksta vetikates.

Euroopas kasutasid Vana-Kreeklased ja Vana-Roomlased vetikaid meditsiinilistel eesmärkidel. Keldid ja viikingid valmistasid vetikatest suppe ja närisid neid kuivatatult, et vältida toona üsna levinud meremeeste haigust skorbuudi. Prantsuse rannikul kasutati vetikaid vürtsikates kalasuppides ja kohaliku leiva “bara mor” valmistamisel, aga ka magustoitudes.

Euroopas kasutati vetikaid:

  • meditsiinilistel eesmärkidel
  • suppides
  • kuivatatult närimiseks
  • leiva valmistamisel
  • magustoitudesse lisamisel.

Rõõm on tõdeda, et vetikas kui mereköögivili (sea veggie) on leidmas teed ka eestlaste toidulauale. Toorainena kasutavad meie vetikaid tuntud restoranid nagu Vegan V, Ö, Kaks Kokka ja Wicca, kes kõik kannavad juhtivat rolli eestlastele vetika kui naturaalse toiduaine tutvustamisel.

Eesti vetest on pärit põisadru, mis kogub samuti Eestis üha enam tuntust ning millega uuendusmeelsemad kokad oma retsepte rikastavad.

Leave a Comment