Vetikate kasvukoht määrab nende kvaliteedi
Inimene on endale ümbritsevast loodusest toidupoolist hankinud miljoneid aastaid. Rahvastiku kiire juurdekasv, mis ÜRO rahvastikuekspertide hinnangul jõuab 9 mld piirimaile juba 2030. aastaks, sunnib meid üha intensiivsemalt kasutusele võtma ressursse, mis seni meie vaateväljast eemale jäänud.
Üheks seni veel väheste poolt avastatud aardeks on kahtlemata vetikad, mida meie esivanemad on merest korjanud aastasadu. Tänapäeval tuleb suuremates kogustes vetikate korjamiseks taotleda eriluba, enda tarbeks vetikate korjamine on muidugi lubatud.
Kuhu siis minna vetikaid korjama?
Iga taim vajab kasvamiseks soodsat kasvupinnast. Näiteks viinamari vajab kuivapoolsemat, kergelt happelist pinnast, mille toitainete sisaldus peaks olema taime jaoks piisav ent mitte ülemääraselt nendest küllastunud. Samas on kindlasti taimi, mille elupäevad jääksid viinamarjale sobivas keskkonnas üsna lühikeseks.
Ka vetikate maitse, toiteväärtus ja kvaliteet sõltuvad nende kasvukohast. Vetikate õrn struktuur on keskkonna suhtes väga tundlik. Kui tegemist on intensiivselt laevatatava piirkonnaga, siis pole sealt pärit vetika toiduks tarvitamine kuigi hea mõte. Nimelt koguvad nii kalad ja vetikad endasse lisaks headele toitainetele ka kahjulikke nagu näiteks raskemetallid ja keegi meist ei taha, et need meie toidulauale jõuaksid.
Sama veekogu mõnest kaugemast lahesopist võib aga leida tõelise vetikate paradiisi. Kas avastatud kasvukohast korjatud vetikate puhul on tegemist hinnalise leiu või keskpärase rohemassiga, sellele annab vastuse vetikate biokeemiline analüüs. Kuna seadus selle analüüsi tegemist vetikatoidu tootjatelt otseselt ei nõua, siis eelistavad mitmed neist minna lihtsama vastupanu teed ning märgivad pakendile vetikate üldtuntud biokeemilise koostise. Juurviljapoes ei uuri ju keegi, mis on kapsapartii biokeemiline koostis.
Seetõttu on see vaid ostja otsustada, kas usaldada Vahemere ja Aasia piirkonnas intensiivse vetikatootmisega tegelevate ettevõtete toodangut, mille kasvukoha ja biokeemilise koostise kohta pole pakendil ühtegi märget või eelistada näikes Numami tooteid, mis vastava infoga varustatud.
Kvaliteetne vetikas tuleb ookeanist
Numami vetikad on pärit Atlandi ookeani Norra ja Portugali rannikuvetes paiknevatest teadusfarmidest, kus vee kvaliteeti monitooritakse pidevalt. Hiiglaslikud ookeanihoovused liigutavad tohutuid veemassiive ning toimetavad vetikate toidulauale rohkelt vees leiduvaid toitaineid. Mida külmem, puhtam ja toitainerikkam on vetikate kasvukeskkond, seda kvaliteetsemad on nendest valmistatud tooted. Et tagada vetikatest valmistatud Numami vetikatoidu ühtlaselt kõrget kvaliteeti, hoiame oma kasvandustel pidevalt silma peal.
Jälgime vetikate valmimisprotsessi ning oleme valmis korjamise kallale asuma niipea, kui vetikate toitainesisaldus on saavutanud maksimumi. Tavaliselt toimub meie saagikoristus mai kuus, kui vetikad on täis elujõudu. Igast vetikapartiist teeme täieliku biokeemilise analüüsi ning varustame vastava infoga meie toodete pakendid. See annab meie klientidele kindla teadmise selle kohta, mida nad suhu panevad.
Väikeste partiide tõttu pole meil iialgi kavas hakata konkureerima maailma suurte vetikatootjatega, kelle laevad rebivad merepõhjast välja ja jahvatavad pulbriks kõik, mis süüa külbab. Küll aga oleme valmis väljakutse esitama kõigile vetikatoidu tootjatele, kes sarnaselt meile näevad oma võimalust üksnes tippkvaliteedile keskendudes.
